Jeanne Vrastori näitus “Mu puudutus on teisest” käsitleb loomist arusaama kaudu, et inimlik žest ja materiaalne muutumine kuuluvad samasse pidevasse protsessi. Kiud, savi, bakterid, oksad, metall, tööriistad ja kehad kujundavad üksteist puudutuse, korduse ja aja kaudu. Teadmised talletuvad materjalides ning kanduvad edasi põlvkondade jooksul korduvate žestide kaudu.